Talve tulekust annavad märku juba krõbedamad miinuskraadid ning seljuhul  ei tohiks unustada ka oma neljajalgseid sõpru selleks ette valmistada. Lemmikud  on väga erinevad ning sellest peaks ka lähtuma tema  talvine hoolitsus, millest sõltub tema tervis ja heaolu.

Koerad – Millele peaks siis tähelepanu pöörama:

Kuigi koeral võib olla paks karvastik, võivad ekstreemsed ilmastikuolud loomale siiski suurt kahju teha.

Kui loom saab külmakahjustuse, võib ta kaotada oma kõrvaotsad, varbad või isegi terved jäsemed.

Toakoera jalutama viies hinda ilmastikku ja vastavalt sellele vali jalutuskäigu pikkus.

Kui koeral pole piisavat talvekakasukat ja tegemist on väiksema või vanema koeraga, siis kindlasti kasuta selleks spetsiaalset vesti ja käppadele kaitset pakkuvaid papusid.

Kemikaalid

Sool, mida kasutatakse tänavate ja kõnniteede jääst puhastamiseks, võib muuta koera käpapadjad katkiseks ja tundlikuks. Peale iga jalutuskäiku on kindlasti vaja koera käpad pesta toasooja veega ja siis kuivatada. Koera käppasid võib ka peale pesu kreemitada selleks mõeldud käpapalsamitega, mida võid ka ise kodus kookosõlist, meest ja mesilasvahast kokku segada. Selline palsam ei ole ka koerale kuidagi kahjulik kui ta käppasid lakub. LoodusLoom müüb orgaaniliste koostisosadega palsamit ja käpavaha.

Lumi ja jää

Kontrolli ka varvaste vahele, et seal poleks jääd ega lund. Vahepeal moodustuvad koera varvaste vahele jääpallikesed. Kui märkad jalutuskäigu ajal, et koer lonkab, siis veendu, et selle põhjustajaks poleks käppadele kogunenud jääpallid. Pikema karvaga koertel on mõistlik ka käpa vahelt pikad karvad ära trimmida, et lumepalli moodustumine oleks minimaalne. Ka jäide ja lörtsi sadu ei ole koera kasukale head, sest keha peab palju energiat kulutama, et seda soojas hoida.

Eluase

Kui koer peab elama õues, siis kindlasti kohas, mis pakub korralikku varjualust ja tuuletõket.  Looma elupaigas peavad olema tagatud värske vesi ja regulaarsed toidukorrad. Koera kuut olgu paraja suurusega, et koer saaks seista, ringi pöörata ja lamada. Selline kuut hoiab kinni koera kehast eralduva kehasoojuse, st. “kütab” kuuti ja hoiab nii koera soojas. Ka riie kuudi ukse ees on heaks tuulekaitseks. Allapanuks on hea kasutada ohtralt kvaliteetset põhku või paksemat riiet, mida regulaarselt vahetada.

Kuut peaks asetsema pinnasel, kuhu ei koguneks vihmavesi – vältimaks koera külmetamist ja porisel pinnasel elamist.

Alajahtumine

Kui su lemmik elab õues ja sa avastad, et tal on keha ja jäsemete küljes jääd, ta väriseb või ta limaskoed on punased, veretud või lausa mustad, pead tegutsema väga kiiresti. Su koeral võib olla külmakahjustus ning lisaks võib ta kannatada alajahtumise all.

Et soojendada külmavõetud kehaosi kasuta sooja vett ja rätikuid, mida on eelnevalt soojendatud – näiteks radika peal või fööniga.

Kui külmakahjustus on ainult käpal või jäsemel, siis soojenda ainult kahjustunud piirkonda. Ära pane looma üleni vanni, sest siis tema kehatemperatuur alaneb ja see võib omakorda põhjustada alajahtumist. Peale seda, kui oled soojendanud kahjustunud piirkonda, kuivata see ettevaatlikult. Ära hõõru ja ära masseeri.

Kontrolli pärakust koera kehatemperatuuri iga 10-15 minuti järel. On olemas kolm alajahtumise faasi: kerge (30-32ºC), keskmine (21,5-25ºC) ja raske (0-8ºC). Kui su koera kehatemperatuur on saavutanud normaalse taseme (38,5-39ºC), mässi koer teki sisse ja vii veterinaararsti juurde.

Kui koer elab õues suurema osa ajast, siis on hea teda hoida õues ka talvel. Suur temperatuuride erinevus, juhul kui koera hoitakse vahelduvalt sees ja väljas, ei mõju koerale hästi ja muudab ta külma suhtes vastuvõtlikumaks. Kui koerale on loodud korralikud tingimused, siis võib ta talve rahulikult õues üle elada.

Kui ilmastikuolud on ekstreemsed, siis too kindlasti oma lemmik tuppa sooja ja veetke koos aega nagu parimate sõpradega ikka- mõnusa sügamise ja kaisutamisega.

Toit

Kuigi talvel on külm ning tundub, et koer vajab rohkem toitu kui teistel aastaaegadel, siis võib see eeldus olla siiski vale. Kõik oleneb kas koer elab öösiti siseruumis või väljas. 

Toakoerad vajavad talvel üldiselt sama palju toitu nagu suveperioodil. Siiski võib ka koer vajada vähem toitu. Esimene erand on see kui Teie lemmik magab rohkem – pimedat aega on palju ning koer võib talvel rohkem uneleda. Teiseks erandiks on juhud kui käite oma lemmikuga vähem jalutamas. Külma, vihmase ja tuulise ilmaga ei pruugi me teha koeraga tavapäraseid jalutuskäike ning toidu kogusest tulenevalt võib see mõjutada tema kehakaalu. Ärge andke toakoerale talvel igaks juhuks rohkem toitu – tehke seda ainult siis kui koer teeb talvel rohkem jalutuskäike ja/või trenni (nt kelgukoerad – Husky’d, Alaska Malamuudid). Toakoerte puhul tuleb silmas pidada, et nad on kohanenud aastaringselt soojale temperatuurile ning liiga pikk aeg väljas võib suure külmaga nende tervist ohustada. Toakoeral ei ole üldjuhul tekkinud väljas elamiseks vajalikku rasvakihti ja tihedat karvkatet. Jälgige talvel oma koera käitumist ning pikemateks käikudeks hankige vajalik lisavarustus. Oluline on, et koer tunneks ennast hästi ja jääks terveks.

Õuekoerte puhul võib veidi suurem toidukogus talvel olla õigustatud. Teine variant on veidi rammusama koostisega toit. Nimelt vajavad väljas elavad koerad paksemat rasvakihti ja tihedamat karvastikku. Siiski ei tohi toidu kogust ülemäära suurendada, sest kui koera liikumise koormus talvel jääb samaks või väheneb, tõuseb ka koera kehakaal. Talvel tuleks koeraga tegeleda vähemalt sama palju kui teistel aastaaegadel. Koer peab saama liikuda ja mängida. Kelgukoerad (Husky’d, Alaska Malamuudid) teevad talvel tihti palju trenni ning peaksid saama ka vastavalt sellele ka rohkem toitu. Kõige olulisem on jälgida lemmiku aktiivsust ning selle muutudes ka toidu kogust muuta. Õnneks on ka paljudel koeratoitude pakenditel nagu näiteks Yarrah-il olemas tabel, mis aitab valida toidukoguse vastavalt aktiivsusele ja kaalule.

Rõõmsat talveaega lemmikutega!

Allikad: akc.org ; naturaldogcompany.com

Please follow and like us:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga